23. mai • Turukommentaarid • 7810 vaatamist • 1 Kommentaar ELi mitteametlik tippkohtumine on keskmes
Euroopa Liidu moodustava 27 riigi juhid peavad kolmapäeval kohtuma Brüsselis, et proovida leida viis, kuidas hoida Euroopa võlakriis kontrolli alt väljumast ning edendada töökohti ja majanduskasvu. Esialgne kohtumine pidi olema mitteametlik, kuid surve avaldamise tõttu eurotsoonis on see kohtumine võtnud keskpunkti ja muutunud oluliseks.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon hoiatas, et 17 eurot kasutavat riiki võivad sattuda a "Raske majanduslangus". Aruandes tõsteti esile euroala arengut "Ainus suurim negatiivne risk globaalse väljavaate ees" ja sisaldas järgmist kurjakuulutavat lauset:
Korrigeerimised euroalal toimuvad nüüd aeglase või negatiivse kasvu ja finantsvõimenduse vähendamise tingimustes, mis tekitab nõiaringi riske, mis hõlmavad suurt ja kasvavat riigivõla, nõrka pangandussüsteemi, eelarve ülemäärast konsolideerimist ja madalamat kasvu.
Kreeka poliitilised mured ähvardavad euroala lahku lüüa. Laenukasutuse kulutused langevad enim võlgu jäänud valitsustele. Üha rohkem on teateid murelikest hoiustajatest ja investoritest, kes tõmbavad nõrkadeks peetud pankadest raha välja. Vahepeal kasvab tööpuudus, kuna majanduslangus haarab ligi pooli eurotsooni riike.
Viimastel aastatel oli eelarve kokkuhoid kõik, millest keegi Euroopas kunagi rääkis. Sellel oli kindel loogika, kuna valitsused seisid silmitsi võlakirjaturgudel kasvavate laenukuludega, mis on märk sellest, et investorid on närvis oma eelarvepuudujäägi suuruse pärast. Tagasihoidlikkus oli mõeldud selle närvilisuse kõrvaldamiseks, vähendades valitsuse laenuvajadusi. Euroopa inimeste jaoks tähendas kokkuhoid kokkuhoidu ja riigitöötajate palgakärpeid, vähendatud kulutusi hoolekande- ja sotsiaalprogrammidele ning kõrgemaid makse ja tasusid valitsuse tulude suurendamiseks.
Sellest probleemist väljapääsuks on majandusteadlased ja poliitikud nõudnud meetmeid, mis aitaksid riigi majandusel kasvada. Prantsusmaa uus sotsialistide president Francois Hollande on süüdistuse juhtinud, väites kampaania ajal, et ta ei kirjuta alla Euroopa fiskaalpaktile enne, kui see sisaldab kasvu edendavaid meetmeid.
Selle kohtumise päevakava keskendub nüüd majanduskasvule, eurovõlakirjadele, ELi hoiuste kindlustamisele ja ELi pangandussüsteemile. Palju erinev päevakava siis vaid nädalad tagasi.
Kuid küsimus, kuidas Euroopale majanduskasvu toota, on kleepuv. Kokkuhoiupüüdluse eestvedaja Saksamaa nõuab, et majanduskasv saab olema karmide reformide tulemus, nagu ta võttis oma majanduse liberaliseerimiseks üle kümne aasta tagasi. Teised ütlevad, et selliste reformide vilja kandmine võtab mõnda aega ja praegu on vaja teha rohkem - näiteks puudujäägieesmärkide tähtaja pikendamine ja palgatõusuga vehkimine.
Kolmapäevase Brüsseli tippkohtumise juhid - nagu ka maailma juhtivate majanduste juhid eelmisel nädalavahetusel Camp Davidis toimunud G8 kohtumisel - astuvad eeldatavasti heale joonele majanduskasvu edendamise viisidest rääkimise ja eelarvete tasakaalustamise kohustustest kinnipidamise vahel.
Projektivõlakirjade ideed näevad paljud poliitikud ja majandusteadlased sammuna nn “Eurovõlakirjad”- ühiselt emiteeritud võlakirjad, mida saab kasutada mis tahes vahendite rahastamiseks ja mis võivad lõpuks asendada konkreetse riigi võla. Eurovõlakirjad kaitseksid nõrgemaid riike, nagu Hispaania ja Itaalia, isoleerides neid kõrgete intressimäärade eest, millega nad praegu võlakirjaturul raha kogudes kokku puutuvad. Need kõrged intressimäärad on kriisi nullkoht: nad sundisid Kreekat, Iirimaad ja Portugali päästevahendeid otsima.
ELi president Herman Van Rompuy on kolmapäeval julgustanud osalejaid arutama „uuenduslikke või isegi vastuolulisi ideid“. Ta on soovitanud, et miski ei peaks olema tabu ja et tuleks vaadata pikaajalisi lahendusi. See näib osutavat vestlusele eurovõlakirjade kohta.
Kuid Saksamaa on sellisele meetmele endiselt kindlalt vastu. Teisipäeval rõhutas Saksamaa kõrge ametnik, et vaatamata mõne teise Euroopa riigi survele ei ole Merkeli valitsus vastuseisu leevendanud.
Paljude laual olevate lahenduste probleem on see, et isegi kui need kõik rakendatakse, võtab nende tootluse kasv tõenäoliselt aastaid. Ja Euroopa vajab kiiremaid vastuseid.
Selleks taotlevad paljud majandusteadlased Euroopa Keskpanga suuremat rolli - ainus piisavalt võimas institutsioon, millel on kriisile kohene mõju. Kui Euroopa keskvalitsusasutusele antaks volitused riigi võlakirju kokku osta, suruksid valitsuse laenuintressid paremini hallatavale tasemele.
kriisvõlgeurotsooni
« Turuülevaade 23. mai 2012 Kas pärast IMF-i on GBP-l elu? »
Mitteametlik ELi tippkohtumine on keskmes
23. mai • Turukommentaarid • 7810 vaatamist • 1 Kommentaar ELi mitteametlik tippkohtumine on keskmes
Euroopa Liidu moodustava 27 riigi juhid peavad kolmapäeval kohtuma Brüsselis, et proovida leida viis, kuidas hoida Euroopa võlakriis kontrolli alt väljumast ning edendada töökohti ja majanduskasvu. Esialgne kohtumine pidi olema mitteametlik, kuid surve avaldamise tõttu eurotsoonis on see kohtumine võtnud keskpunkti ja muutunud oluliseks.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon hoiatas, et 17 eurot kasutavat riiki võivad sattuda a "Raske majanduslangus". Aruandes tõsteti esile euroala arengut "Ainus suurim negatiivne risk globaalse väljavaate ees" ja sisaldas järgmist kurjakuulutavat lauset:
Korrigeerimised euroalal toimuvad nüüd aeglase või negatiivse kasvu ja finantsvõimenduse vähendamise tingimustes, mis tekitab nõiaringi riske, mis hõlmavad suurt ja kasvavat riigivõla, nõrka pangandussüsteemi, eelarve ülemäärast konsolideerimist ja madalamat kasvu.
Kreeka poliitilised mured ähvardavad euroala lahku lüüa. Laenukasutuse kulutused langevad enim võlgu jäänud valitsustele. Üha rohkem on teateid murelikest hoiustajatest ja investoritest, kes tõmbavad nõrkadeks peetud pankadest raha välja. Vahepeal kasvab tööpuudus, kuna majanduslangus haarab ligi pooli eurotsooni riike.
Viimastel aastatel oli eelarve kokkuhoid kõik, millest keegi Euroopas kunagi rääkis. Sellel oli kindel loogika, kuna valitsused seisid silmitsi võlakirjaturgudel kasvavate laenukuludega, mis on märk sellest, et investorid on närvis oma eelarvepuudujäägi suuruse pärast. Tagasihoidlikkus oli mõeldud selle närvilisuse kõrvaldamiseks, vähendades valitsuse laenuvajadusi. Euroopa inimeste jaoks tähendas kokkuhoid kokkuhoidu ja riigitöötajate palgakärpeid, vähendatud kulutusi hoolekande- ja sotsiaalprogrammidele ning kõrgemaid makse ja tasusid valitsuse tulude suurendamiseks.
Sellest probleemist väljapääsuks on majandusteadlased ja poliitikud nõudnud meetmeid, mis aitaksid riigi majandusel kasvada. Prantsusmaa uus sotsialistide president Francois Hollande on süüdistuse juhtinud, väites kampaania ajal, et ta ei kirjuta alla Euroopa fiskaalpaktile enne, kui see sisaldab kasvu edendavaid meetmeid.
Selle kohtumise päevakava keskendub nüüd majanduskasvule, eurovõlakirjadele, ELi hoiuste kindlustamisele ja ELi pangandussüsteemile. Palju erinev päevakava siis vaid nädalad tagasi.
Kuid küsimus, kuidas Euroopale majanduskasvu toota, on kleepuv. Kokkuhoiupüüdluse eestvedaja Saksamaa nõuab, et majanduskasv saab olema karmide reformide tulemus, nagu ta võttis oma majanduse liberaliseerimiseks üle kümne aasta tagasi. Teised ütlevad, et selliste reformide vilja kandmine võtab mõnda aega ja praegu on vaja teha rohkem - näiteks puudujäägieesmärkide tähtaja pikendamine ja palgatõusuga vehkimine.
Kolmapäevase Brüsseli tippkohtumise juhid - nagu ka maailma juhtivate majanduste juhid eelmisel nädalavahetusel Camp Davidis toimunud G8 kohtumisel - astuvad eeldatavasti heale joonele majanduskasvu edendamise viisidest rääkimise ja eelarvete tasakaalustamise kohustustest kinnipidamise vahel.
Projektivõlakirjade ideed näevad paljud poliitikud ja majandusteadlased sammuna nn “Eurovõlakirjad”- ühiselt emiteeritud võlakirjad, mida saab kasutada mis tahes vahendite rahastamiseks ja mis võivad lõpuks asendada konkreetse riigi võla. Eurovõlakirjad kaitseksid nõrgemaid riike, nagu Hispaania ja Itaalia, isoleerides neid kõrgete intressimäärade eest, millega nad praegu võlakirjaturul raha kogudes kokku puutuvad. Need kõrged intressimäärad on kriisi nullkoht: nad sundisid Kreekat, Iirimaad ja Portugali päästevahendeid otsima.
ELi president Herman Van Rompuy on kolmapäeval julgustanud osalejaid arutama „uuenduslikke või isegi vastuolulisi ideid“. Ta on soovitanud, et miski ei peaks olema tabu ja et tuleks vaadata pikaajalisi lahendusi. See näib osutavat vestlusele eurovõlakirjade kohta.
Kuid Saksamaa on sellisele meetmele endiselt kindlalt vastu. Teisipäeval rõhutas Saksamaa kõrge ametnik, et vaatamata mõne teise Euroopa riigi survele ei ole Merkeli valitsus vastuseisu leevendanud.
Paljude laual olevate lahenduste probleem on see, et isegi kui need kõik rakendatakse, võtab nende tootluse kasv tõenäoliselt aastaid. Ja Euroopa vajab kiiremaid vastuseid.
Selleks taotlevad paljud majandusteadlased Euroopa Keskpanga suuremat rolli - ainus piisavalt võimas institutsioon, millel on kriisile kohene mõju. Kui Euroopa keskvalitsusasutusele antaks volitused riigi võlakirju kokku osta, suruksid valitsuse laenuintressid paremini hallatavale tasemele.
kriisvõlgeurotsooni
« Turuülevaade 23. mai 2012 Kas pärast IMF-i on GBP-l elu? »